Pole saladus, et minu üheks hobiks ja kireks on keskaaja rõivastus ja vibulaskmine. Olen erinevaid keskaegseid kostüüme õmmelnud päris palju ja neis ka ise vanalinnas 6 aastat igal suvel vibuinstruktorina töödanud, kuid ikka vaimustavad nad mind uuesti ja uuesti!
Kuigi olen läbinud nii giidi kui keskaegsete rõivaste valmistamise kursused, jagub üllatusi ikka ja jälle. Näiteks kuulsin hiljuti ühelt ajaloolaselt, et esimene keskaegses Tallinnas aadlikest-kaupmeestest sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelaste kõrval end sisse seadnud eestlasest oli minu ametikaaslane - köösner. Kas pole lahe!
Teades, kuivõrd olulisel kohal olid riietuses keskajal karusnahk, on mind alati üllatanud, miks ennast hilise keskaja rikka kaupmehe stiilis toidukohaks nimetav Olde Hansa restoran pole oma riietusse karusnahka sobitanud.
Aga mida siis 500 aasta eest kanti? otsisin välja ühe sellise ajaloolaste kirjelduse 15-16 sajandi Tallinna kohta:
Laialt kasutati Liivimaal rõivaste valmistamisel karusnahka, mis oli samuti üks han-
sakaubanduse tähtsamaid objekte ja mida liikus Liivimaa turul suures valikus
Levinud olid nii haruldased ja kallid kui ka odavad karusnahad: “Kõrgema seisuse rahval oli seljas ilvese-, leopardi- ja nugisenahkadega, lihtsatel aga hundi-, kärbi- ja rebasenahaga vooderdatud kuued.”




ne.
Kas meeldivad sellised rõivad!?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar